Wildebeest analysis examples for:   ign-ignNT   I    February 25, 2023 at 00:24    Script wb_pprint_html.py   by Ulf Hermjakob

23215  MAT 1:2  Ema víyarahaini Abraham, macachichapa ema Isaac. Ema Isaac macachichapa ema Jacob. Ema Jacob macachichapa ema Judá énapa ena apamuriana mapara­pe­naveana.
23218  MAT 1:5  Ema Salmón macachichapa ema Booz. (Esu maena ticaijaru Rahab.) Ema Booz macachichapa ema Obed. (Esu maena ticaijaru Rut.) Ema Obed macachichapa ema Isaí.
23219  MAT 1:6  Ema Isaí macachichapa ema rey David. Ema rey David macachichapa ema Salomón. (Esu máenaini ticaijaru Betseba, esu mayenainihi ema Urías.)
23235  MAT 1:22  (Títaucha­vapahi tamutu eta juca máechaji­ri­ru­vanahi ema Viya mayehe ema víyarahaini profeta Isaías.
23243  MAT 2:5  Éna najicapapa: —Te Belén te tachacaya eta juca viávasa Jerusalén. Taicha tacahehi eta májurehi ema víyarahaini profetaini Isaías. Máechajicahi éma eta avasare tímícu­ti­ji­ri­cavahi eta achané­nahini. Ánipa macahe:
23256  MAT 2:18  “Tétavi­cavahi eta najapa­nui­ravahi ena esenana. Ichape etaiyairahi taicha ena suntaruana nacapa­pa­ji­sirahi ena nachicha­naveana. Nájina narata­hahini nacama­ti­na­cahini taicha eta najapa­nui­ravahi ichape” tacahepa.
23258  MAT 2:20  —Péchepuca, José. Piveha ema amuya ésupa esu maena. Piyana pichava te piávasa Israel taicha vaipa táeñama­vacare. Tépenaipahi ema tipane­reu­chainihi ticapa­ca­ya­rehini ema amuya —máichapa ema ángele.
23264  MAT 3:3  Ánaquia­pa­ripahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapane­reruhi, eta mavane­si­rayare ema Machicha te juca apaquehe, ticatiu­ra­hi­yarehi eta tímite­ca­yarehi. Éneri­chuvare matiari­hi­yareva ema apana achaneichuha­que­ne­yarehi ema Viya. Macame­ta­rai­ru­yarehi, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana,inaji­si­ra­yarehi eta napane­reruana tamauri­queneana, apaesa táuri eta najaca­pi­rayare ema Machicha ema Viya. Émaripa ema Juan, ema máechaji­si­ha­quenehi ema Viya, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana.
23280  MAT 4:2  Tájina manicahini ema Jesús te jena cuarenta­quenehi sache, cuarentavare yati eta mayerevahi. Ichapepa eta máecuavahi.
23291  MAT 4:13  ipasera mánasihini te majuru­sinehi. Tiyanapa tayehe eta avasare Caperaum. Étapa máejasihahi. Eta juca avasare távihahi te tachausi eta cáquiure Galilea. Eta macame­ta­rai­ruirahi, tamutuhi mapaica eta tinapaica eta provincia Galilea —Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epane­reruana, taicha tiánehi eta sácheyare tímere­cavaya eyehe ema ticatiu­cha­heyare. Aquenu­cayare mavaneruhi ema Viya, téchaheyare éma —máichavacapa. Eta juca títauchavahi eta májureanahi ema víyarahaini profeta Isaías, ani tacahehi: “Tiúrica­ca­rea­nainapa ena achaneana cávasanahi te tachausi eta cáquiure Galilea tayehe eta provincia Zabalón étapa eta Neftalí, namutu támairiaca ena ticavasana te apachara eta Jordán. Éna, tiyerehi eta nacata­ji­vai­ranahi, tacuti eta tavayureva eta tamapicuva. Puítisera iteca­pau­cha­va­ca­ripahi ema timícau­cha­murihi. Ticatiu­cha­va­ca­yarehi tayehe eta nacata­ji­vairahi. Éma, tétume­cha­va­ca­hivare eta mamícau­chi­ra­vacahitacahepa.
23389  MAT 7:4  Vahi tatupa­ra­ca­vimahi pétupirica eta jácani náejeca­pi­ravahi ichipichuana ena piparae­piyana. Tájina piviyahini eta piconse­ja­chi­haimahi. Ichapesera eta tatupa­ra­si­ravihi pétupirica eta péjeca­pi­ra­vanahi píti. Tapaenumava pétupirica eta píchava­que­né­vanahi, táuricapaini piconsejacha ema piparaepiya tayehe etaichava­que­névahi.
23396  MAT 7:11  Etiarihi éti vahi ecaji­ra­hihini nayehe ena achaneana. Iúrihisera nayehe ena echicha­naveana. Mavetijicha ema Tata Ecaiyaquene tiávihahi te anuma. Éma, vahi ticavi­ja­ru­hemahi eta eyase­serepi. Tíjara­ca­he­yarehi tamutu eta táuriqueneana eyasea­rua­na­yarehi.
23425  MAT 8:11  Numetacahe puiti: Járaja­painapa eta sache,iteca­piraya ena camuri­queneana achaneana apava­sanana tiásiha­nayare te tamutu avasareana te juca apaquehe. Tisiapa­nayare eta mávasa ema Tata, te mávihahi ema viáchucaini Abraham, ema Isaac, émapa ema Jacob. Tétavi­ca­vainapa eta náurisa­mu­revaya.
23431  MAT 8:17  Eta juca títaucha­vapahi eta táechaji­si­hairahi eta májurehi ema víyarahaini profeta Isaías, ani tacahehi: “Masami­na­ha­vi­hivare eta vijumana eta macana­ra­si­ra­havihi”.
23438  MAT 8:24  Te itupie­re­canapa, járajapapa eta muraca técaticava. Ichapevaca eta táepacu­ruhana. Tisiapa­paipahi eta une tayehe eta pacure. Ema Jesús, tímaca­paichucha éma.
23456  MAT 9:8  Ichape­rinehi eta náramirahi namutu ena achaneana natiari­hi­que­neanahi. Tétavi­ca­va­rinehi eta nacuna­chirahi ema Viya taicha etaitupa­ji­jia­sirava ema Jesús etaijara­sirahi ema Maiya.
23472  MAT 9:24  Tásiha, ema Jesúsichavacapa: Iúchucachaha te aneca. Váhinéni suépenahini esu suca amaperu. Tímaca­richucha ésu —máichavacapa. Énasera nacaeca­hi­richucha éma, técavanapa.
23481  MAT 9:33  Tacahe, ema Jesús máquijicapa ema éreana, ema tiávahá­cainihi. Tásiha, ema achane tinaracapa. Téchajicapa. Ichape­ri­ne­hivare eta náramirahi ena achaneana etaimairahi. Ánipa nacahe: —¡Tétavicava etaitupa­ji­jia­sirava ema Jesús! Te viávasa Israel, nájina tiratahaina tíchaina tácutihini eta juca vímaha­quenehi —nacahepa.
23488  MAT 10:2  Eta juca víjareana viti apóstoleana: Ema tínapuca ema Simón Pedro, émapa ema maparapeichu Andrés, ema Jacobo ema maparapeichu Juan, ema Felipe, ema Bartolomé, ema Tomás, nútipa Mateo, ema apana Jacobo, ema Lebeo, ema apana Simón, émapa ema Júlasi Iscariote (ema tíjara­recahi ema Jesús).
23549  MAT 11:21  —¡Páurehesami eti nujaneanana ecava­sanahi te avasare Corazín! ¡Páurehe­sa­mi­hivare eti apamuriana nujaneanana ecava­sa­na­hivare te avasare Betsaida! Ichape eta ícuñayare taicha éti ímaharipa tamutu eta tiárami­careana níchaque­neanahi te emirahu, váhisera ávara­hahini éneucha­vahíni. Ena nani achaneana ticava­sanahi te Siria, apava­sa­na­na­hinéni, tétavi­ca­va­hinéni eta namaurivahi, németea­casera núti nasapi­ha­hi­pucaini téneuchavana teimahahini eta níchaque­nea­napahi. Enéva­ne­nahíni imere­ca­vahini yátupi eta náeneuchi­ra­vai­nahini.
23551  MAT 11:23  Étiripa eti ecava­sanahi te avasare Capernaum, tamapu­rujihi eta nímitu­si­rahehi étapa eta ímairahi eta tiárami­careana níchaqueneana. Eti ecasi­ña­va­vaicahi, ímija­chai­papuca eta ticaya­pa­heyare te anuma. Ichapesera eta etsiri­ha­ca­re­vayare, taicha épuju­qui­cha­vayare eta te yucu taicha vahi éneucha­vaimahi éti. Taicha te nímere­cahini eta tiárami­careana tayehe eta avasaréni inara­ji­quenehi Sodoma, tácutihini eta ímairahi éti, ichape­hi­pucaini eta náeneuchi­ra­vai­nahini, ipapuca macuicu­ña­cahini ema Viya.
23552  MAT 11:24  Numeta­ca­he­va­nesera: Ichape eta ícuñayare teitecapapa eta juícioyare. Tacachu­ri­cayare etaicuñayare ena ticava­sanaini te avasare Sodoma —macahepa ema Jesús.
23564  MAT 12:6  Taveti­ji­chapuca puiti nutiari­hipahi núti. Ichápe­que­né­nu­pánahi tayehe eta Templo.
23575  MAT 12:17  Eta juca títaucha­vapahi eta máechaji­ri­ruvahi ema Viya tayehe eta májurehi ema víyarahaini profetaini Isaías.
23581  MAT 12:23  Ichape­rinehi nárami ena achaneana. Tásiha, ánipa nacahe: —Ema maca Jesús, émapa­chupuca ema Cristo, ema vicucha­pa­quenehi mámariequene ema víyarahaini David —nacahepa.
23589  MAT 12:31  Nutupiruva numetacahe: Eperdo­na­cha­careana eti achaneana eta epeca­turana, tamutu jácani échaji­sihaira etaiñema­hi­queneana. Jácani te ecaeca­hi­nu­hipuca nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya. Jarari­hisera eta epecatura vahi tiperdo­na­cha­ca­remahi. Éti ímijachahi ema Satanás ema tiávahá­canuhi. Ichape eta éjeca­pi­ravahi, taicha ema tiávahá­canuhi núti, émaquenehi ema Espíritu Santo. Éti epana­ra­ra­caripa éma. Tásiha, tájina eperdo­na­cha­ca­reimahi puiti juca ítare­si­raichaha, evetijipa te apana ítaresira —máichavacapa.
23622  MAT 13:14  Puiti ena nani achaneana nacuti ena achaneana acane, vahi nasuapahini ema víyarahaini profeta Isaías. Ánipa macahe: “Nímatihe éti. Esama­ya­re­né­nipuca, váhisera ecaicu­tia­raimahi. Ímaha­ya­re­hi­né­nipuca, váhiva­resera ímatie­que­ne­haimahi.
23623  MAT 13:15  Taicha eta esamureana eti achaneana, tétavi­cavahi eta tamuracava. Vahi evaraha esama. Épiya­ca­va­hivare púchuquihe, emava­rairahi esuapahini te esamureana. Tájinapa ichahíni vicucha­pahini eta éneuchi­ra­vai­nahíni, evarai­ra­pucaini ecasi­ña­vahini me Viya, apaesa macana­ra­ca­hehinimacahepa ema víyarahaini Isaías.
23631  MAT 13:23  Natiari­hisera ena apamuriana achaneana nacutihi eta tiúrina máteji. Éna, tisama­nuanahi. Náunacahi yátupi eta nímitu­rapiana, imatie­que­ne­hairahi. Tájinavare ichira­vai­nahíni eta náehisi­ranuhi. Ichape eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya. Nararihi ena apaesarichu eta nacaema­ta­nea­sirahi. Narari­hivare ena apamuriana, nativa­re­re­ha­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi. Tásiha, ena apamuriana, ichape­mu­ri­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya —macahepa ema Jesús.
23662  MAT 13:54  Vichavapa tayehe eta mávasa. Te sávaru­mu­hu­quenepa, viyana­varepa tayehe eta náuruji­si­rareva eta nayuja­rau­chirahi ena achaneana. Tímitu­recapa ema Jesús. Ichape eta tahapa­sa­mu­re­chi­ra­vacahi ena achaneana. Váhisera návara­hahini nasuapahini. Náepuru­richucha éma. Ánipa nacahe: —Témuna­hi­ricava etaitupa­ji­jia­si­ra­vapahi ema maca. ¿Távihasica macara­va­huinehi etaichirayare eta tiárami­careana? Vivaraha vímaha víti apanava eta jácani ichaque­nea­nahiji visamai­ri­ri­ruanahi. Taicha vímatihi ema maca. Carpintérohi éma. Vímativare emaiyaini, ésupa esu maena María, énapa ena mapara­pe­naveana ema Jacobo, ema José, ema Simón, émapa ema Judas. Vímativare ena esenana mapara­pe­na­vea­na­hivare, ticava­sanahi eta ani. ¿Távihasica itusiavahi eta jucaituca­que­nea­na­hicacha? —nacahepa. Émaseraichavacapa: —Tatuparaca epicau­cha­haviya vimutu viti mavaneruana ema Viya. Étisera éti nujanea­nanahi ecava­sanahi eta te juca viávasa, étipa eti nupara­pe­naveana, vahi epicau­cha­nuimahi —máichavacapa.
23684  MAT 14:18  Ema Jesúsichahavipa: Iáma ani.
23733  MAT 15:31  Namutu ena nani nacaju­ma­queneana macana­ra­ca­va­ca­paipahi éma. Ichape­rinehi eta náramirahi ena achaneana eta náechaji­siraipa ena úpana, énapa ena túpupáiqueana tinara­ca­napaipa, tiúripaipa eta napaisira ena masariana. Tímairi­ri­ca­napaipa ena púchuquiana. Eta náurisa­mu­re­vapahi, nacuna­chapaipa ema Viya.
23786  MAT 17:17  Ema Jesúsichahavipa: —¡Tétavicava emasua­pa­ji­rai­vavaca eti achaneana! ¡Cúvera­re­ca­cha­siini eta nucami­chi­ra­he­nahini! Iáma ani ema amaperu —máichapa.
23803  MAT 18:7  Taicha muracayare etaicuñayare nácani tímiaqui­pai­ca­nayare ena achaneana. Yátupi vahi téjiaca­vaimahi eta tímiaqui­paicaya ena achaneana tayehe eta pecatu. Ichapesera etaicuñayare nácani ticata­pi­ra­vanahi etaimiaqui­pai­sirahi ena achaneana tayehe eta pecatu.
23828  MAT 18:32  Tacahe, ema máquenuhi imichuhapa ema tipresu­re­cainihi. Ichape eta masema­nevahi. Ánipa maicha: “¡Piti máepera­ji­tataji musu!iparinehi péchavahini eta nuperdo­na­chi­ravihi eta pinteve ichape­quenehi. Taicha eta piyasea­si­ranuhi, nuperdo­na­chavihi. Piúriinehi pájapa­nuhini píti apanavare ema pichamu­suvahi, tácutihini eta nuperdo­na­chi­ravihi nútiichapa ema rey. Tásiha, macava­nai­ripipa icuñaca, étapa mavacha­cha­yarehi tamutu eta mantevehi.
23904  MAT 21:9  Ena apamuriana tínapu­mi­rau­cha­napahi énapa ena téquene­ha­napahi tipiara­ca­napaipa: —Yare, Tata. Píti yátupi­que­nevihi Cristo réyvihi viyehe viti israelítana. Ichape eta vicuna­chi­ravihi píti. ¡Vanairu­ca­que­nevihi me Viya! ¡Asulupaya me Viya te anuma! ¡Viva ema Viáquenu! ¡Viva! —nacahepa.
23905  MAT 21:10  Tiúchuchu­ji­canapa ena achaneana te Jerusalén. Ichape eta náramirahi ema Jesús etaiteca­pirahi. Tiyase­re­ji­ri­ca­ca­napaipa: —¿Nájaha ema maca achane?
23973  MAT 22:32  “Nútira yátupi­que­nenuhi Viya, macasi­ña­quenehi ema Abraham, ema Isaac émapa ema Jacobo” macahepa ema Viya. Nutupi­ruvahi numetacahe: Ema Viya, éma téchahi etaitare­sirana ena téhicanahi, tayanapane tépena­naripa. Eta náchanevana, tímiya­na­va­richucha títareca te mamirahu. Éti, ichape eta éjeca­pi­ravahi —máichavacapa ema Jesús.
23978  MAT 22:37  Ema Jesús majicapapa: —Eta máechaji­riruva ema Viya te Sagrada Escritura, ani tacahehi: “Yátupina eta émuna­si­ranuina nuti Iáquenu. Iúnaca te esamureana. Yátupina eta ecacha­ne­vai­ranuina núti. Epanerecha eta nímitu­rapiana tamutu sácheana, yátiana”. Étara eta juca eta vanairipi tisuapa­ca­re­panahi. Éta tativayare ítauchayare, tínapuca tayehe eta apamuri vanairipiana.
24001  MAT 23:14  Jucarihi eta apana tiviuchahehi. Tatupa­racahi ejapa­nuyare ena tépenaimana te váhipuca narataha navacha­chahini eta nantéve. Étisera evere­ji­ca­vacahi tamutu eta nacaye­he­queneana. ¡Apimi­rahehi! Épiya­cavahi religió­sohehi, íchahi iúpiemahi eta eyuja­rasira te namirahu ena achaneana, evarairahi vahi tacuimi­cae­che­rachava eta emauri­vanahi. Ichapeyare eta ícuñayareicha.
24003  MAT 23:16  Jéhevare éti ecaijare páurehe. Ichape eta ícuñayare taicha eta ímiaqui­pai­si­ra­vacahi ena ecuti­queneana púchuquiana. Éjeca­pavahi tayehe eta juca ímitu­rapihi. Ímituca eta tájinahi eta taviuchaimahi nácani najurachahi eta Templo. Étasera te najuracha tayehe eta oro eta tiávihahi eta te Templo, ticaviu­re­va­nainapa ícha éti.
24005  MAT 23:18  Iápecha­vavare eta éjeca­pi­ravahi tayehe eta apana ímiturapi. Éti íchavare: “Teichapuca nácani eta promesa, najura­chapuca tayehe etaijuchirare eta sárareana, tájinai­pavare ticaviu­rémahi. Téhesera najurachahi tayehe eta nanaqui­ruvahi teinahu etaijuchi­rarehi, étasera ticaviu­re­va­naripa” íchahi éti.
24016  MAT 23:29  ¡Páurehe­sa­mi­cha­pucaini eti escribánoana étipa eti fariséoana! ¡Ichape­mu­riquene eta eviure­vanahi! Eti, ímija­cha­vaipahi puiti ecuna­cha­carehi eta evarairahi échapa­jirica eyehe­heacahi eta náecariana ena profetanaini matapi­ra­va­re­que­neanahi, nacapa­ruanahi ena iáchuca­na­veanaini éti. Épiya­cavahi yátupi­que­né­nahini eta iúrivahi.
24024  MAT 23:37  Tacahe, ema Jesús tiápechavava máechaji­ca­vacapa ena achaneana. Ánipa macahe, taicha eta macati­sa­mu­re­ravahi: —¡Tétavi­cavahi nucati­sa­mu­re­ravahi ícha étisami eti tachicha­na­veanahi te juca viávasa Jerusalén! Ena iáchuca­na­veanaini, éna ticapa­pa­ji­canahi ena profetana mavane­ruanahi ema Tata. Puiti étipavapa evaraha ecutiya ena iáchuca­na­veanaini. Ichape­mu­ri­hinéhi eta níchuirahehi éti, iúrujia­ca­nuhini, tácutihini eta varayu te tacuru­ji­muriha eta tachicha­naveana eta te tapava. Váhisera ávara­hahíni.
24026  MAT 23:39  Numeta­ca­hevane puiti vaipa iápecha­vaimahi ímahanu, tiámainu­ca­vainapa te ítsivachapa eta epane­reruana, evarai­rayare ejacapanu. Ecahénapa:Ichape eta vicuna­chi­ravihi píti vanairu­ca­que­névihi me Viya” ecahénapa.
24068  MAT 24:42  Eta tacahe, etsecavahi ecauneuchava éti machu vahi ecune­ca­pauchava eta nítesi­ra­yarehi nuti Iáquenu.
24168  MAT 26:45  Te tichavapa, téchaji­ca­havipa: —¿Iápechavapa ímaca? ¿Vuíchahapuca enara­cahini? Jéhesare, puiti títecapapa eta nutupa­rahahi nacara­ta­si­ra­nuyare ena ticatia­na­ca­nuanahi.
24251  MAT 27:53  Tásiha, te mapana­quenepa sache, téhevare te táequenepa eta máechepu­sirahi ema Jesús te máecari, éna apanavare tiúchucanapa tayehe eta náecariana. Tásiha, tisiapanapa tayehe eta avasare Jerusalén. Tichavanapa te napenana. Ichape­mu­rianahi ena achaneana tímahanahi éna.
24285  MRK 1:1  Nupara­pe­naveana, puiti nuvaraha numetacahe etaitare­sirahi ema Jesucristo, Machicha ema Viya, te títeca­pau­cha­havipa te vitaracu. Ichape­rinehi eta viúrica­ca­revahi puiti taicha eta mameta­si­ra­havihi eta táurina­quenehi máechaji­ri­ruvana ema Viya. Ánaquia­pa­ripahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapane­reruhi, eta mavane­si­rayare ema Machicha te juca apaquehe. Éma, tímitecahi ticatiu­ra­hi­yarehi. Éneri­chuvare matiari­hi­yareva ema apana achaneichuha­que­ne­yarehi ema Viya. Macame­ta­rai­ru­yarehi, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana,inaji­si­ra­yarehi eta tamauri­queneana napane­reruana apaesa táuri eta najaca­pi­rayare ema Machicha ema Viya.
24299  MRK 1:15  Ánipa tacahehi eta mametarapi: —Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epane­reruana. Taicha puiti tíchuha­hénapa ema Viya. Tiánehipa eta sácheyare títeca­pau­cha­hénapa eyehe ema ticatiu­cha­heyare. Aquenu­cayare mavaneruhi ema Viya, éma téchaheyare. Ichape eta iúrica­ca­revaya te esuapa eta nímitu­rapiana —macahepa.
24306  MRK 1:22  Ichape náramihi ena achaneana etaimitu­ra­pianahi icha vahi nasama­sa­ré­nahini. Tétavi­cavahi etaitusirahi mayuna­paicahi tamutu. Tétavi­cavahi eta tasuapa­ca­revahi etaimitu­rapiana.
24365  MRK 3:8  Jéhesare, te nasamai­ri­ricapa etaichaque­neanahi ema Jesús, títeca­panapa ena ichape­mu­ri­queneana achaneana. Tiásihanahi eta te avasare Jerusalén, eta te provincia Judea, eta provincia Idumea, eta provincia Siria, étapa eta avasareana te apachara eta cajacure Jordán.
24373  MRK 3:16  Eta jucaijareana ena manere­ji­rua­nahi: Ema Pedro (éma ticaija­revare Simón), ema Jacobo, ema maparape Juan, ema Andrés, ema Felipe, ema Bartolomé, ema Mateo, ema Tomás, ema apana Jacobo, ema Tadeo, ema apana Simón, émapa ema Júlasi Iscariote (ema tíjara­recahi ema Jesús).
24386  MRK 3:29  Jarari­hisera eta epecatura vahi tiperdo­na­cha­ca­remahi. Eti ímijachahi ema Satanás ema tiávahá­canuhi. Ichape eta éjeca­pi­ravahi, taicha ema tiávahá­canuhi nuti, émaquenehi ema Espíritu Santo. Éti epana­ra­ra­caripa éma. Tásiha, itavacaca eta etapi­ra­vanaya —máichavacapa ema Jesús.
24400  MRK 4:8  Tacahe, eta apamuri evaraqui témiri­capaipa te tiúrina máteji. Tijuru­ca­rahihi etaimarusira. Ichape­murihi eta tahi. Eta étana, ticahipa apaesa­sa­ji­ruichucha. Eta apana, ticahipa tativa­re­re­ha­panapa. Eta apanavare, ticahivare tétupi­ca­va­panapa.
24412  MRK 4:20  Natiari­hisera ena apamuriana achaneana nacuti eta tiúrina máteji. Éna, nasama­ra­racahi náunacahi yátupi eta nímitu­rapiana. Tájinavare ichira­vai­nahíni eta náehisi­ranuhi. Ichape eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya. Nararihi ena apaesarichu eta nacaema­ta­nea­sirahi. Narari­hivare ena apamuriana, nativa­re­re­ha­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi. Tásiha, ena apamuriana, ichape­mu­ri­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya —máichapa ema Jesús.
24459  MRK 5:26  Ichaperipa eta sucata­ji­vairahi taicha camuria­naripa ena típuchanahi médicoana. Títaharipa eta suímaha­que­nea­nainihi. Tájinasera vahi suátiva­rehini. Suávira­pa­ra­sia­vaichuhi suvayu­ha­paichucha eta sujuma.
24475  MRK 5:42  Enurujipa esu amaperu téjamicapa, téchepuca. Tipaicapa te namirahu. Ichape­rinehi eta náramirahi ena tímahanahi. Tásiha, ema Jesús mavane­ca­vacapaijaraca eta sunica esu amaperu. Matupa­ra­ca­varepa muraca eta vahi nacuecha­jisiha etaimaha­quenehi. Esu amaperu, dóceripahi eta suhañora. Tacahe, tiyanapa ema Jesús. Tichavapa te mapena.
24478  MRK 6:2  Tacahe, te jena sache sávaru­mu­huquene, tiyanapa tayehe eta náuruji­si­rareva nayuja­ra­sirare ena achaneana. Tímitu­recapa. Camuriana ena tisama­ra­ra­canahi. Ichape eta tahapa­sa­mu­re­chi­ra­vacahi ena achaneana. Váhisera návara­hahini nasuapahini. Náepuru­richucha éma. Ánipa nacahe: —¿Távihapuca mavínehi eta júcanaimitu­ra­pia­na­hicacha ema máca? ¡Témuna­hi­ri­cavapa títupa­ji­jia­ca­vai­pa­hí­jicacha! ¿Távihasica macara­va­huinehi etaichirayare eta tiárami­careana? Vivaraha vímaha víti apanava etaichaque­nea­nahíji visamai­ri­ri­ruanahi. Taicha vímatihi ema maca. Carpinté­rochucha éma. Vímati­hivare esu maena María. Vímati­hivare ema maparape Jacobo, émapa ema José, émapa ema Judas, émapa ema Simón. Vímati­hivare ena esenana mapara­pe­na­veanahi, ticava­sanahi ani —náichacacapa.
24540  MRK 7:8  Ichape eta éjeca­pi­ravahi éti, taicha tasapihapa epicauchahi eta eyehe­repiana. Étasera eta mavanairipi ema Viya, vaipa epicau­chahini. Tasapihapa épuruhi eta mavanai­ripiana taicha tivayua­cahehi ichape eta ítauchirahi eta eyehe­repiana.
24619  MRK 9:12  Majicapapa ema Jesús: —Yátupi, ema víyarahaini Elías títeca­pa­yarehi, máetupi­ri­pa­na­yarehi tamutu. Nútisera numetacahe: Títeca­ripahi ema Elías, váhisera imatihini ena escribánoana. Váhivare najaca­pahini ena tuparai­rucana éma. Nacatia­na­ca­hisera nacapacahi éma, tacuti eta táechaji­si­ha­que­neanahi eta Sagrada Escritura etaichava­que­ne­va­yarehi éma. Ene nucaheyare núti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya. Ticatia­na­ca­nua­na­ya­re­hivare, tépuru­nua­na­yarehi. Ichape eta náemeca­ta­ji­chi­ra­nuyare etaimica­pa­si­ranuya, tacutihi eta táechaji­si­ha­quenehi eta Sagrada Escritura eta nuyehe —máichapa ema Jesús.
24626  MRK 9:19  Tacahe,ichapa ema Jesús: —¡Tétavicava emasua­pa­ji­rai­vavaca eti achaneana! ¡Cúvera­re­ca­cha­sicaini eta nucami­chi­ra­hé­nahini! Iáma ani ema amaperu —máichapa.
24668  MRK 10:11  Tacahe,ichavacapa éna: —Teinaji­capuca esu mayena mácani achane, eta maviraya esu apana esena, ticape­ca­turaipa éma me Viya. Ichapevare eta máejeca­pi­ravahi suyehe.
24679  MRK 10:22  Tásiha, témaha­sa­mu­re­rinehi ema achane taicha eta macaye­ma­quenehi ema Jesús. Ichape­rinehi eta mapane­re­re­sirahi, taicha mavayuchahi eta macaima­ha­que­nerahi. Macatie­que­ne­ha­rinehi tamutu. Tiyanachucha.
24719  MRK 11:10  —¡Yare, Tata! ¡Píti yátupi­que­névihi Cristo, réyvihi viyehe! ¡Asulupaya! ¡Vanairu­ca­que­névihi píti me Viya! ¡Ichape eta vicuna­chiravi píti! ¡Asulupaya me Viya te anuma! ¡Viva ema Viáquenu! ¡Viva! —nacahepa.
24768  MRK 12:26  Éti, váhiva­repuca ácaicutiara eta yátupirahi eta vahi táepenahini eta náchanevana ena náepena­queneana. Váhipuca ácaicutiara eta máechaji­ri­ruvana ema Viya májucha­que­neanahi ema víyarahaini Moisés. Te juca Sagrada Escritura, eta te libro ticaijare Éxodo, téchajicapa ema Viya. Ánipa macahe: “Nútira yátupi­que­nenuhi Viya, macasi­ña­quenehi ema Abraham, ema Isaác émapa ema Jacobo” macahepa ema Viya.
24771  MRK 12:29  Majicapapa ema Jesús: —Eta máechaji­riruva ema Viya te Sagrada Escritura, ani macahehi: “Esama, emutu eti achaneana israelítana. Nuti Viya, nucarichuhi nuti Iáquenu. Nacuija apanaina iáquenuina esiña­rajina.
24772  MRK 12:30  Tásiha, yátupina eta émuna­si­ranuina nuti Iáquenu, táunasiraina te esamureana. Yátupina eta ecacha­ne­vai­ranuina núti. Epanerecha eta nímitu­rapiana tamutu sácheana, yátiana. Yátupina eta ecaema­ta­nea­siranu te tamutu eta ítupa­ji­jia­si­ravana”.
24785  MRK 12:43  Tásiha, ema Jesús, etaimairahi eta juca,ichuha­muripa enaimitureana. Ánipa maicha: —Ímaha esu suca esena páurechicha. Ácuneucha eta suémuna­sirahi ema Viya. Jéhesare ésu, tímepa­návahi eta sunaquiruva, sucachu­ri­ca­vacahi namutu ena apamuriana achaneana. Ichape­rinehi eta sucuna­cha­ca­revahi me Viya.
24793  MRK 13:7  Éneri­chuvare esamai­ri­ri­cayare eta táehaca­cai­rayare eta ichape­queneana avasareana. Ticana­ra­ji­ri­ca­ca­nainapa eta te avasareana tayere­hi­queneana, éneri­chuvare ticauya­ya­ca­renapa guierraina eyehe éti. Váhisera ecuarameca eta esamai­ri­ri­siraya, taicha ene tacaheyare eta táepani­ra­vayare eta ecutia­ra­rea­nayare. Vuíchahasera étaimahi etaichecui­rayare. Éneri­chuvare tatiari­hi­yareva eta ichape tayamu­ri­si­ranaya eta apaquehe te jácani távihanaya itupia­rua­nayare. Tatiari­hi­yareva eta ichape ecuha­mu­hu­yareva te jácani avasareana. Ichape eta nacata­ji­vai­rayare ena achaneana. Tamutu eta juca ecutia­ra­rea­nayare eta táepani­ra­vayare eta nátaji­va­nayare ena achaneana.
24820  MRK 13:34  Tamutu eta juca nímicu­ti­chinahe etaichaquenehi ema mácani achane eta te tiyanayare tipairirica. Te tiyana­yarépa, ijara­cavaca namutu ena mamusurana eta náemataneana, matupa­ra­ca­vacapa eta najanea­si­ra­yarehi tamutu. Tacahe, matupa­ra­ca­varepa ema tijanea­re­carahi eta tapaja, macune­yarehi eta jácani hora machavira ema máquenu, téhepuca timapi­cu­cuhipa, téhepuca enumuhu yati, téhepuca tijara­ra­hi­yarepa, téhepuca yáticarahi. Ene ecaheyare éti. Ecauneya machu níjahúchava níteca­pauchahe, machu nuchima­racahe ímaca­caruhi. Taicha vahi échaimahi tájamu­hupuca níteca­payare nuti Iáquenu.
24864  MRK 14:41  Te mapahe­quenepa eta mayuja­ra­sirahi, tichavapa. ichavacapa: —¿Iápecha­vaipava ímaca? ¿Vuíchahapuca enara­ha­ca­que­né­nahini? ¡Taratapa! Jéhesare, puiti títecapapa eta nutupa­rahahi nacara­ta­si­ra­nuyare ena ticatia­na­ca­nuanahi.
24888  MRK 14:65  Tacahe, nátutuáca éma. Náepacau­qui­cha­varepa, tásiha, náehami­ra­ha­varepa te mamira. Tásiha, ichapa: —Te yátupi­hipuca pítihi Cristo, pímati­nuyare nájaha­nupuca nuti néhavihi. ¡Pimeta­cahavi! —náichapa. Énapa ena suntaruana, te námapaipahi, náehavarepa. Ichape etaichirahi.
24902  MRK 15:7  Tacahe, natiarihihi eta te cárcel ena ajairana ticaera­tanahi. Ichape eta naviurevahi ena téhaji­ri­ca­ca­rahiana te revolución, nacapa­si­rapahi ena achaneana. Te namuri, matiarihihi ema achane ticaijare Barrabás.
24962  MRK 16:20  Tacahe, tiyananapa eta te tamutu avasareana enaimitureana. Ticame­ta­rai­rua­napaipa eta tiúrina echaji­ri­ru­cavana. Ichape etaimica­ta­si­ra­va­capahi ema Viáquenu. Tétávi­cavahi tajaca­pa­ca­revahi icha, etaimitu­ra­pia­napahi. Taicha ijara­ca­va­capahi etaimere­si­rapahi eta tiárami­careana ticuna­cha­ca­reanahi. Tamu­ tupa.
24963  LUK 1:1  Némuna­ruquene nuparape Teófilo, nucajurevi puiti apaesa pecha píti apanavare eta juca néchaque­neanahi núti. Ichape­mu­rianahi ena vichamuriana tiájueque­ne­hanahi tayehe etaichara­cavahi ema Viáquenu Jesucristo. Tásiha puiti, núti apanavare nájueque­ne­havare. Nucaeja­ru­sinahi tamutu eta nájueque­ne­hairahi, taicha tamutuhi nucaya­se­sereru nayehe ena tineca­pae­que­ne­hanahi, tímahanahi eta apaicape eta táepani­ravahi etaitare­sirahi ema Viáquenu.
24976  LUK 1:14  Ichapeyare eta piúrisa­mu­re­vayare te máuchucapa ema echichayare. Énaripa ena achaneana, ichape­yareva eta náurisa­mu­révaya taicha eta máuchusi­rayare.
24979  LUK 1:17  Ema maca pichichayare, éma tínapu­mi­rau­cha­ya­repahi ema Viáquenu. Macutiyare etaitupa­ji­jia­si­ravaini ema víyarahaini profeta Elías. Ichapeyare etaitusi­rayare eta macaji­mu­ya­si­rayare eta nasamureana ena achaneana apaesa tachava eta nasuapiraina ema Viya, tácuti eta nasuapa­ji­rai­vainihi ena náchuca­na­vea­nainihi. Énaripa enainara­ji­pa­ne­reruana, tisuapa­ji­ra­hia­na­yareva icha. Mameta­ca­va­cayare ena achaneana natsecavaipa eta najaca­pi­rayare ema Viáquenu —máichapa ema ángele.
24980  LUK 1:18  Tásiha, ema Zacarías majicapapa. Ánipa macahehi: —Páurenusami, vaipa numaita­ca­vaimahi nucachi­chahini, ésuripa esu nuyena. Ichavi­ca­havipa víti. Váhicha nusuapa­pajica eta juca vicachi­chai­ra­ya­repuca —máichapa.
24987  LUK 1:25  Tétavi­cavahi eta súrisa­mu­revahi eta susami­ravahi ésu. Ánipa sucahe:Ichape eta ñijapa­nui­ranuhi i Viya, tíjara­canuhi i nuchichayare. ipasare nayuna­caimahi ena achaneana eta numache­ruvahi —sucahepa.
24994  LUK 1:32  Tétavi­cavaya eta napicau­chi­rayare ena achaneana taicha Machicha­yarehi ema Viya. Ichape­que­neyare eta aquenu­cai­rayare éma taicha ema Viya manaca­yareva eta mávacu­reyare aquenu­cayare. Macuti­yarehi eta aquenu­cairahi ema máchucaini David.
25008  LUK 1:46  Tacahe, esu María sujicapapa: Ichape­murihi te náchaneva eta nucuna­chirahi i Viáquenu.
25027  LUK 1:65  Ichape eta tiárami­carehi nayehe ena natiari­hi­que­neanahi. Nasamai­ri­ri­ca­vanepa namutu ena távacuanahi eta avasa­re­chichana tayehe eta provincia Judea. Náechaji­sihapa eta juca nasamai­ri­ri­ruanahi.
25077  LUK 2:35  Étainapa tacaeche­raiyaya eta napane­re­rua­napachu te nasamureana. Éneri­chuvare, numetacavi piti María: Ichape eta picati­sa­mu­re­vayare, taicha pímahayare etaiñehi­que­neyare ichara­ra­ca­vayare ema pichicha. Tímicu­ti­ji­ri­ca­vayare tayuva­ra­cahini eta pisamure eta tumare —máichapa ema Simeón.
25089  LUK 2:47  Ichape­rinehi eta náraminehi namutu etaimairahi eta máechema­raivahi, taicha táurivapahi eta majica­pi­ra­va­capahi éna, taicha eta máechema­raivahi.
25090  LUK 2:48  Tacahe, tiárami­va­na­rinehi ichape ena ticachichana te náetupiacapa. Tásiha, suíchapa esu maena: —Nuchicha, ¿tájaha tacayema píchahavihi? Ichapemuri eta vicaña­ma­ra­si­ravahi pícha. Vitanu­ji­ri­ri­cavihi, núti éñipa i piya —suíchapa esu maena.
25095  LUK 3:1  Tacahe, eta máepeni­raipahi ema aquenucaini Augusto, tisiapapa ema Tiberio itsiva­quenehi. Émapa Emperadorhi. Quince áñoripahi eta macatu­pa­ra­hairahi. Ema Poncio Pilato, émaripa prefectohi tayehe eta departamento Judea. Tásiha, ema Herodes Antipas, machicha ema Aluresini, prefecto­hivare tayehe eta departamento Galilea. Ema maparape Felipe, prefecto­hivare éma, tayehe eta departamento Iturea étapa eta Traconite. Ema Lisanías, prefecto­hivare tayehe eta departamento Abilina.
25098  LUK 3:4  Ema maca Juan, émaripa ema máechaji­si­ha­quenehi ema Viya eta te Sagrada Escritura, taicha ánaquia­pa­ripahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapane­reruhi, eta mavane­si­rayare ema Machicha te juca apaquehe. Eta tímitecahi ticatiu­ra­hi­yarehi. Éneri­chuvare matiari­hi­yareva ema apana achaneichuha­que­ne­yarehi ema Viya. Macame­ta­rai­ru­yarehi, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana,inaji­si­ra­yarehi eta napane­reruana tamauri­queneana, apaesa táuri eta najaca­pi­rayare ema Machicha ema Viya. Tacamu­nu­hivare yátupina eta nacasi­ñai­ra­va­yarehi mayehe,inaji­ca­ya­re­hivare eta nacasi­ña­va­vai­sirahi, étapa eta navayua­raivahi. Nasapihahi tijapa­nu­ra­hia­nainapa éna. Tásiha, teitecapapa ema ticatiu­ra­hi­yarehi, émaimima­ti­chainapa namutu eta najaca­pa­ca­revaya me Viya namutu ena ticasi­ñavana mayehe.
25112  LUK 3:18  Tacahehi eta juca máechaji­si­ra­vacahi ema Juan. Ichape eta maconse­ja­chi­ra­vacahi ena achaneana,imitu­si­ra­vacahi eta máechaji­riruva ema Viya.
25126  LUK 3:32  Emaiyaini­hivare ema Natán, ema David. Emaiyaini­hivare ema David, ema Isaí. Emaiyaini­hivare ema Isaí, ema Obed. Emaiyaini­hivare ema Obed, ema Booz. Emaiyaini­hivare ema Booz, ema Salmón. Emaiyaini­hivare ema Salmón, ema Naasón.
25128  LUK 3:34  Emaiyaini­hivare ema Judá, ema Jacob. Emaiyaini­hivare ema Jacob, ema Isaac. Emaiyaini­hivare ema Isaac, ema Abraham. Emaiyaini­hivare ema Abraham, ema Taré. Emaiyaini­hivare ema Taré, ema Nacor.
25138  LUK 4:6  Tásiha, ichavarepa emainaraji: —Núti níjara­ca­viyare tamutu eta juca avasareana. Ichape eta napicau­chi­ra­viyare, nacuna­chi­ra­vi­yareva ena achaneana. Pítina náquenuvina ena távacuanahi eta avasareana. Taicha núti néchavacahi éna. Nútivare nécha mácani nuvara­ha­que­neyare níjaraca.
25146  LUK 4:14  Tacahe, tépanavapa ema Jesús mapaica eta avasareana tayehe eta provincia Galilea. Ichape etaitupa­ji­jia­si­ravahi taicha mávahá­capahi ema Espíritu Santo. Tímitu­re­capaipa tayehe eta náuruji­si­ra­revana te avasareana. Ichapemuri eta nacuna­chirahi namutu ena tisama­ra­ra­ca­napahi. Nasamai­ri­ri­ca­varepa ena apamuriana achaneana ticava­sanahi te tachacaya eta avasareana.
25149  LUK 4:17  ichuha­sarepa eta máechaji­cu­re­siraya. ijaracapa eta libro májurehi ema profetaini Isaías. Te mavejiacapa eta libro, matanucapa eta máechaji­cu­re­yarehi. Ani tacahehi eta táechaji­ri­ru­vanahi:
25164  LUK 4:32  Ichape náramihi ena achaneana etaimitu­ra­pianahi taicha tétavi­cavahi etaitusirahi mayuna­paicahi tamutu. Tétavi­ca­va­hivare eta tasuapa­ca­revahi etaimitu­rapiana.
25180  LUK 5:4  Te títapi­ricapa etaimitu­si­ra­vacahi, ichapa ema Pedro: —Tata, iama eta juca epacure tayehe eta táupenamaiya. Iáquijieca eta ­ jara eyutahe —máichapa.