Wildebeest analysis examples for:   ign-ignNT   T    February 25, 2023 at 00:24    Script wb_pprint_html.py   by Ulf Hermjakob

23216  MAT 1:3  Ema Judá macachichapa ema Fares émapa ema Zara. (Esu naena ticaijaru Tamar.) Ema Fares macachichapa ema Esrom. Ema Esrom macachichapa ema Aram.
23225  MAT 1:12  Te táequenepa eta juca, ema Jeconías macachichapa ema Salatiel. Ema Salatiel macachichapa ema Zorobabel.
23230  MAT 1:17  Tacahe, catorce­muriana ena mámarié­qé­que­nea­nainihi ema Abraham. Ema rey David, émapa náichecuinehi eta natupa. Tacahe, ema rey David, catorce­mu­ria­navare ena mámarie­que­nea­nainihi. Ena nacara­ta­ruanahi námaque­neanahi ena apava­sanana te Babilonia, énapa náichecuinehi eta natupa. Ema Jeconías, catorce­muriana ena mámarié­que­nea­nainihi. Ema Jesucristo, émapa náichecuinehi eta natupa.
23231  MAT 1:18  Ani tacahehi eta máuchusirahi ema Jesucristo. Esu maena María, tturipahi eta suítauchi­ra­yarehi ema José. Vuíchahasera nacacha­ne­ca­cahini. Ticaja­ri­pa­hisera ésu, mávajue­chirahi ema Espíritu Santo.
23233  MAT 1:20  Ema Viya máimara­racahi eta mapane­reruhi. Eta tacahe, tiúcupaicapa ema ángele mameta­panahi te mavapure ema José. Ánipa máicha:Tata José, tímite­canuhi numeta­panavi eta juca: Vahi picueñamava eta tauchi­rayare esu María. Tájina píchavaimahi. Taicha ticaja­ripahi ésu, mávajue­chirahi ema Espíritu Santo.
23234  MAT 1:21  Tacahe, te máuchucapa ema suchichayare, enacayare eta máijareyare JESÚS. Éma ticatiu­chayare ena achaneana tayehe eta naviure­va­na­ya­rehini taicha eta napeca­turana —máichapa ema ángele.
23235  MAT 1:22  (Títaucha­vapahi tamutu eta juca máechaji­ri­ru­vanahi ema Viya mayehe ema víyarahaini profeta Isaías.
23237  MAT 1:24  Tacahe, te téjamiu­chavapa ema José eta macava­pu­reirahi, ichape­rinehi eta masuapirahi eta máechaji­ri­ru­vanahi ema ángele mavaneruhi ema Viya, eta máitauchi­ra­yarehi esu María.
23238  MAT 1:25  Váhisera náneca­cahini te jena cájeanahi eta sucaja­rirahi. Tacahe, suínacapa ema suárachichahi. Nanacapa eta máijarehi JESÚS.
23239  MAT 2:1  Eta máuchusinehi ema Jesús te avasare ticaijare Belén tayehe eta departamento Judea. Te jena año, ema Aluresi ema tayehehi rey eta Judea. Tásiha, títeca­panapa te Jerusalén ena reye mágoana tiásihanahi te tayere­hiquene avasare tinapaica te táuchusine eta sache.
23240  MAT 2:2  Nacaya­se­se­re­ru­paipahi, ánipa nacahe: —Víti, tímite­cahavi eta vitanu­sirahi ema amuya máuchurehi rey-yarehi eyehe eti israelítana. Taicha vímahahi eta arairu jarairiqui, vémetearuhi máicutiarahi ema Viya eta máuchusinehi ema amuya rey-yare. Titupihapa eta te juca eyehe. Puiti vivarahahi véjira­pa­nayare éma. ¿Távihapuca mávihahi ema amuya? —nacahepa.
23241  MAT 2:3  Te masamai­ri­ricapa ema Aluresi, ichape­rinehi eta mapane­ré­que­ne­háirahi. Vaipa máurisa­mu­rehíni. Ena achaneana te tajuhe eta avasare, éneri­chuvare napane­ré­que­nehahi éna apanavare eta juca téchacarehi.
23242  MAT 2:4  Tacahe, ema Aluresi máimichu­ha­vacapa namutu ena tuparai­ru­cana énapa ena títurue­que­nehana eta Sagrada Escritura. Mayase­re­ca­vacapa: —¿Távihapuca máuchusi­ha­yarehi ema vicucha­pa­quenehi ticaija­reyare Cristo? —macahepa.
23243  MAT 2:5  Éna najicapapa:Te Belén te tachacaya eta juca viávasa Jerusalén. Taicha tacahehi eta májurehi ema víyarahaini profetaini Isaías. Máechajicahi éma eta avasare tímícu­ti­ji­ri­cavahi eta achané­nahini. Ánipa macahe:
23244  MAT 2:6  “Piti avasare Belén, tachichavihi eta Judea, picuna­cha­ca­re­pá­nayareti. Taicha eta máuchusi­ha­yarehi piyehe ema ichape­que­ne­yarehi eta maháque­nu­cá­vayare. Éma, téchapa­ji­ri­mu­ri­hayare namutu ena vijaneanana israelítana”.
23245  MAT 2:7  Tacahe, te masamapa ema Aluresi, máichuha­vacapa ena mágoana. Mañaji­cha­muripa, taicha mavaraha máechaya tájamu­hupuca te tépana­vainapa náimahapa eta jarairiqui.
23246  MAT 2:8  Te máechapa, mavane­ca­vacapa éna te Belén. Máichapa: —Eyana etanuca ema amuya te Belén. Te étupia­capuca, echava emeta­ca­nuyare, apaesa nuyanati apanavare néjira­pa­nayare —máichavacapa.
23247  MAT 2:9  Tacahe, ena mágoana, eta nasamirahi, tiyana­na­varepa. Tásiha, náimaha­varepa eta jarairiqui náehirupahi. Tiyanapa te namirahu. Étapa te Belén eta tatupi­haiyahi, te táinahu eta mávihahi ema amuya.
23248  MAT 2:10  Tétavicava eta náurisa­mu­revahi ena mágoana eta náimairahi eta tatupi­hai­raripa.
23249  MAT 2:11  Títeca­pá­na­vanepa eta te peti mávihahi ema amuya. Náimahapa éma, ésupa esu maena María. Tásiha, tépuyu­canapa natsiucapa ema amuya. Navecuhapa eta námava­hua­napahi. Náijara­ca­sichapa eta oro, eta incienso étapa eta táijiyequene perfume.
23250  MAT 2:12  Te táequenepa eta náejirairahi ema amuya, tichava­na­yarepa te návasa. Apana­pasera eta achene eta nayani­hapahi, taicha ticame­ta­ca­sianapa te navapure vaipa nacueta­vajica te mávihahi ema Aluresi.
23251  MAT 2:13  Tacahe, te táequenepa eta nayanirahi ena mágoana, tiúcupaicapa ema émana ángele mavaneruhi ema Viya, mameta­pa­na­yarehi ema José te mavapure. Ánipa máicha: —Péchepuca, José. Piyana piáma ema amuya ésupa esu María tayehe eta Egipto. Pinasiyare ánaqui. Tiámainucava te numeta­ca­vivare eta pichavi­rainapa, taicha ema Aluresi títecayare matanu­cayare ema amuya, mavarairahi macapa­cayare —máichapa ema ángele.
23252  MAT 2:14  Tacahesera ema José téchepucapa. Tétupi­rí­ca­va­na­vanepa te jena yati. Tiyananapa námapa ema amuya tayehe eta Egipto.
23253  MAT 2:15  Nanasipa ánaqui. Tiámainucava te tépenapa ema Aluresi, ticava­na­hia­na­varepa mayehe ema ángele eta nachavi­rayare. Tamutu eta juca títauchavahi eta juca mametarapi ema Viya eta te Sagrada Escritura, ani macahehi:Te Egipto nímiju­naiyahi ema nuchicha. Te táequenepa, níchuha­yarepa éma”.
23254  MAT 2:16  Tacahe, ema Aluresi te masamai­ri­ricapa eta nánucui­raripa ena mágoana, tisema­rinehi eta navayua­sirahi. Máimiva­ne­recapa nacapa­pa­ji­capana namutu ena amuyana ajairana tiávihanahi te Belén énapa ena tiávihanahi te tachaca­ya­rahana, ena ticaye­hea­naripa apina año énapa ena náuchusi­rávana. Máepanae­que­nehapa eta táuchusihahi eta jarairiqui náimaha­quenehi ena mágoana.
23255  MAT 2:17  Tacahe, te Belén eta táitauchi­ravahi eta májucha­quenehi ema víyarahaini profetaini Jeremías. Ani tacahehi:
23256  MAT 2:18  Tétavi­cavahi eta najapa­nui­ravahi ena esenana. Ichape eta náiyairahi taicha ena suntaruana nacapa­pa­ji­sirahi ena nachicha­naveana. Nájina narata­hahini nacama­ti­na­cahini taicha eta najapa­nui­ravahi ichape” tacahepa.
23257  MAT 2:19  Tacahe, te jácani año te táequenepa eta máepenirahi ema Aluresi, tiápecha­va­varepa ema ángele máechajicahi ema José te mavapure ánaqui te Egipto. Ánipa maicha:
23258  MAT 2:20  —Péchepuca, José. Piveha ema amuya ésupa esu maena. Piyana pichava te piávasa Israel taicha vaipa táeñama­vacare. Tépenaipahi ema tipane­reu­chainihi ticapa­ca­ya­rehini ema amuya —máichapa ema ángele.
23259  MAT 2:21  Jéhesare, ema José téchepucapa. Tétupi­ri­cavapa, ésupa esu maena ema amuya. Tiyananapa tichavanahi tayehe eta návasa.
23260  MAT 2:22  Tacahe, eta napaisi­rapahi eta nachavirapa tayehe eta návasa, masamai­ri­ricapa ema José eta mavira­vaipahi aquenuca ema Arquelao, machicha ema Aluresini. Tipicapa ema José machavahini tayehe eta Belén. Tásiha, ema ángele mápecha­varepa máechajicahi te mavapure eta matupi­rui­ra­yarepa te Nazaret te tinapaica Galilea.
23261  MAT 2:23  Te títeca­panapa, ánaqui étapa náejasihahi. Tacahehi eta táitauchi­ravahi eta táechaji­ri­ru­vanahi eta Sagrada Escritura nájureanahi ena profetanaini eta macaija­re­ra­yarehi Nazareno ema Jesús.
23262  MAT 3:1  Tacahe, te jácani treinta áñohi, matiari­hi­hivare ema achane ticaijare Juan. Éma, máichuha­quenehi ema Viya eta macame­ta­rai­rui­rayare, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana. Tacahe, masuapahi eta matupa­rahahi. Tiyanapa vámahi­cu­ruhapa. Váipa avasa­re­cu­ru­hai­nahini. Ticame­ta­rai­rupaipa nayehe ena macuti­que­neanahi vámahi­cu­ruhana, ticava­sanahi te tachausi eta Jordán te tinapaicahi eta Judea.
23266  MAT 3:5  Tiyana­navare nacapayaca ena achaneana ticavasana te Jerusalén, navarairahi nasama­raraca eta máechaji­si­haquene; énapa ena ticavasana te Judea, énapa ena tiávihanahi tayehe eta cajacure Jordán.
23267  MAT 3:6  Tacahe, eta nametau­re­si­ravaipa, navarai­ra­hivare náinajica eta napeca­turana, ema Juan máicacha­si­ca­va­capaipa te cajacure Jordán.
23268  MAT 3:7  Énaripa ena fariséoana énapa ena saducéoana nayanau­cha­hivare ema Juan. Vahi náeneucha­vahini, navara­ha­hisera ticaica­chasiana. Tacahe, ema Juan máichavacapa: —¿Tájaha tacayema eta epauchi­ranuhi, eti tachicha­na­vea­na­tataji eta quichare? Esamai­ri­ri­ca­hipuca eta járaja­pai­ra­yarepa eta táiñehi­que­neyare ecuñaraqui. Evara­ha­hipuca iúchucu­hayare.
23269  MAT 3:8  Tiuri puiti, te evara­hapuca eta iúchucuha,tupina tátupiruva eta epane­reruana. Ímerecava eta ínaji­siraya eta epeca­turana.
23270  MAT 3:9  Váhivare ecuca­ja­murava eta mámarié­que­ne­hái­rahehi ema viáchucaini Abraham. Taicha tayanapane mámari­hepuca éma, váhisera iúchucu­haimahi te vahi ecuitsivacha eta epane­reruana. Ema Viya, tájina máemaitu­caimahi éma. Te mávara­hapuca, vahi máejeca­ra­chaimahi máepiyaca achaneanaina eta juca mari, mavarai­rainahitupina ena mámarie­que­neanaina ema Abraham.
23271  MAT 3:10  Ecauneuchava, taicha tiánehipa eta táiteca­pau­chi­ra­ha­viyare eta ecuñaraqui nayehe ena achaneana máituca­ra­hanahi téneuchavana, váhivare náitsiva­chahini eta napane­reruana. Tímicu­ti­ji­rí­cavaipa te máechuca­yarepa ema achane eta yucuqui máhireana. Ticaechu­yarehi tamutu eta tapareana. Tíjuyarehi.
23272  MAT 3:11  tupi ti nícacha­si­cahehi te une, te éneuchava mayehe ema Viya. Ávane­pai­pa­hisera mácani ematupiquene Cristo. Te tupina ecasiñava mayehe, tícacha­si­ca­he­yareva; tíjara­ca­he­yareva ema Espíritu Santo. Téhesera vahi ecuca­si­ña­vapuca mayehe, tícuña­ca­heyare tayehe eta táijurequene yucu. Éma, ichape­quenehi nuyeheti. Váiparinehi nácuti­na­simahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Váipari­ne­hivare nácaemu­ña­vaimahi macamu­su­ra­nuhiniti páuresami.
23273  MAT 3:12  Puiti éma máraja­painapa tinere­ji­ri­cainapa nácanitupi­queneana téhicana. Máunacainapa éna. Ticutinapa mácani achane te tiácata­ya­jirica eta arusu. Máunacainapa. Tásiha, máquijicapa eta tapiraquiji. Máijucha­yarepa te yucu. Eta nacaheyare ena máurira­hanahi, tíjuanáinapa te yucu, máitava­ca­ca­yarehi eta namuruira —máichavacapa ema Juan.
23274  MAT 3:13  Tacahe, títeca­pa­varepa ema Jesús te cajacure Jordán te mávihahi ema Juan. Éma, másihapahi te tinapaica eta Galilea. Mavarahahi ticaica­cha­siyare mayehe ema Juan.
23275  MAT 3:14  Émasera ema Juan, vahi mávara­hahini máicacha­si­cahini. Ánipa macahe:Tata Jesús,tira táuricahi tivaina pícacha­sicanu. Nusapihapati picaiju­henuhi eta nícacha­si­caviya —máichapa.
23276  MAT 3:15  Émasera ema Jesús majicapapa:Tájinachucha táichava. Ticamu­nu­carehi tauchayare eta mavara­ha­quenehi ema Nucaiyaquene —máichapa. Tásiha, ema Juan tísapavapa.
23277  MAT 3:16  Te tamutupa eta macaica­cha­sirahi ema Jesús, tiúcupaicapa tayehe eta une. Tásiha, tíjahú­chavapa téjiaca eta anuma. Máimahapa ema Espíritu Santo tiúcupai­ca­paipahi, mavasi­ma­hipaipa eta paloma. Tavene­sicapa ema Jesús.
23278  MAT 3:17  Tacahe, tiárami­carepa eta mahu ema Viya tásiha­quenehi te anuma, ánipa macahe: —Ema maca ematupi­quenehi nuchicha némuna­ru­quenehi. Tétavi­cavahi eta núrisa­mu­revahi máicha —macahepa.
23279  MAT 4:1  Tacahe, ema Espíritu Santo enurujipa máimitu­caipahi ema Jesús eta mayaniraya te mávapahi apaquehe. Ánaqui macucha­pa­yarehi eta máitsama­ra­jiyare ema Váinaraji.
23280  MAT 4:2  Tájina manicahini ema Jesús te jena cuarenta­quenehi sache, cuarentavare yati eta mayerevahi. Ichapepa eta máecuavahi.
23281  MAT 4:3  Tásiha, ema Váinaraji témeña­havapa mayehe. Mavarahapa macaete­ma­yarehi. Ánipa máicha: —¿Pécuhapati? Tacahe, pivaneca eta juca mari táepiyacava pan, taicha ti machichavihi ema Viya, ¿masi? —máichapa.
23282  MAT 4:4  Ema Jesús majicapapa: —Váhipuca pecha eta táechaji­ri­ruvahi eta Sagrada Escritura, ani tacahehi: “Vahi tacari­chuimahi eta tinicacare ticaita­re­cayare ena achaneana. Tacacha­ne­yarehi eta máechaji­ri­ruvana ema Viya. Jéhevare, éta ticaita­re­ca­ra­hiyare” macahepa.
23283  MAT 4:5  Tásiha, ema Váinaraji mámavarepa tayehe eta tacapi­ca­huquene avasare Jerusalén. Máimiapanapa te táinahu eta Templo.
23284  MAT 4:6  Tásiha, máichapa:Te tupina machichavina ema Viya, písapa­vayare pémirica te apaquehe. Tájina píchavaimahi eta pémiri­si­rayare. Pécharichuhi eta táechaji­riruva eta Sagrada Escritura, ani tacahe: “Ema Viya mavanecapa ena mayeheana ángeleana téchapa­ji­ri­caviana. Tiámavia­nayare te navahuana, apaesa vahi picuca­yutetu eta máriana eta te pipaisi­rayare” tacahepa. Tásiha, németeaca tijanea­ca­via­nayare puiti, vahi náisapaimahi picajara te pémirica —máichapa ema Váinaraji.
23285  MAT 4:7  Tacahe, ema Jesús majica­pa­varepa: —Éneri­chuvare ani tacahe eta Sagrada Escritura: “Vahi picaitsa­ma­ra­jimahi ema Viya, taicha Piáquenuhi éma” —máichapa.
23286  MAT 4:8  Tacahe, ema Váinaraji mámavarepa te táinahu eta anuquehe mari cerro. Máimechapa tamutu eta ichape­queneana avasareana te juca apaquehe ticuti­rinehi tacacha­ca­ya­ji­ri­ca­cahini taicha eta máitupa­ji­jia­si­ra­va­hicacha ema Váinaraji. Máimecha­varepa eta ichape­queneana náimaha­queneana ena achaneana.
23287  MAT 4:9  Tacahe, máichapa: —Núti níjara­ca­viyare tamutu eta juca avasareana.tina náquenuvina ena távacuanahi eta avasareana. Pépuyu­ca­nu­masera te numirahu. Pitsiucanu apaesa níjara­ca­vi­sarepa tamutu —máichapa ema Vainaraji.
23289  MAT 4:11  Tacahe, ema Váinaraji téraji­cavapa. Majuni­jicapa ema Jesús. Tásiha, tiúcupai­canapa ena ángeleana, náechapa­ji­ricapa ema Jesús.
23290  MAT 4:12  Tacahe, te jena sácheana, nacara­tacapa ema Juan. Námapa te jácani tayere­hiquene. Tacahe, ema Jesús, eta masamai­ri­ri­sirapa eta macaera­tairahi te cárcel ema macheji Juan, tiyanapa tichava te mávasa Nazaret te Galilea.
23291  MAT 4:13  Váipasera mánasihini te majuru­sinehi. Tiyanapa tayehe eta avasare Caperaum. Étapa máejasihahi. Eta juca avasare távihahi te tachausi eta cáquiure Galilea. Eta macame­ta­rai­ruirahi, tamutuhi mapaica eta tinapaica eta provincia Galilea —Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epane­reruana, taicha tiánehi eta sácheyare tímere­cavaya eyehe ema ticatiu­cha­heyare. Aquenu­cayare mavaneruhi ema Viya, téchaheyare éma —máichavacapa. Eta juca títauchavahi eta májureanahi ema víyarahaini profeta Isaías, ani tacahehi: Tiúrica­ca­rea­nainapa ena achaneana cávasanahi te tachausi eta cáquiure Galilea tayehe eta provincia Zabalón étapa eta Neftalí, namutu támairiaca ena ticavasana te apachara eta Jordán. Éna, tiyerehi eta nacata­ji­vai­ranahi, tacuti eta tavayureva eta tamapicuva. Puítisera máiteca­pau­cha­va­ca­ripahi ema timícau­cha­murihi. Ticatiu­cha­va­ca­yarehi tayehe eta nacata­ji­vairahi. Éma, tétume­cha­va­ca­hivare eta mamícau­chi­ra­vacahi” tacahepa.
23296  MAT 4:18  Tacahe, eta mapaisi­rapahi ema Jesús te tachausi eta cáquiure Galilea, máimaha­vacapa ena apinana ajairana, ema ticaijarehi Simón Pedro émapa ema maparape Andrés. Eta náemata­nerepi ena nani, ténica­ra­hianahi. Náquijie­recahi eta nayehe tarrafa.
23297  MAT 4:19  Tacahe, ema Jesús máichuha­vacapa: —Yare, éhicanu.ti níjara­ca­heyare eta apana émata­ne­re­piyare. Éti ítuca­va­pa­racahi eta jímana; tacaheyare eta ítusi­ra­va­yareva ena achaneana, machane­ra­nayare ema Viya —máichavacapa.