Wildebeest analysis examples for:   ttc-ttcNT   Word'    February 25, 2023 at 01:24    Script wb_pprint_html.py   by Ulf Hermjakob

23214  MAT 1:1  Bwen, aj ntzanije' kye tijajil Jesukrist aj tijajil Dawid aj tijajil Abran:
23219  MAT 1:6  Te Jesay k'wa'lon ti'j Dawid aj twitzale' k'ulul mandad, b'ix te Dawid otzaj tk'wa'li' te Salomon ti'j te [Betsabe] aj txu'jel tuq Uriys.
23231  MAT 1:18  Ntons, te Jesukrist owitz'jik ikxjani: Te Liy aj tnan te Jesus, ojetq tuq qet stzaq'b'e' tzan tok junan tuky'i Chep; per aj mina' tuq kyok junan te Liy okaj ky'aqwaj tzan [tajwalil] te Txew Dios.
23232  MAT 1:19  Te Chep, komo tetz jun b'an galan xjal tuq, k'on tgan tuq tzan tel tpakb'a' ti'j te Liy, astilji oqet tb'isu' tzan tkaj tsi' tuq te Liy ewj.
23233  MAT 1:20  B'ix tzunx tuq tetz nqet tb'isu' ikxji, yaji jun ángel tmandader Qajawil ojaw kanet twitz tuj twitzik' b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Chep, yatz aj tijajil Dawid a'ich, k'on chb'isun tzan tjaw axujela' te Liy, tzan tpaj te tal aj owitz'jel, tk'wa'l Txew Dios.
23234  MAT 1:21  Te Liy owitz'jel jun tal b'ix yatz owokel asi' tb'i Jesus tzan tpaj tetz [tb'i telponx] okoloyon kyi'j kye tijajil ti'j te kchoj.»
23235  MAT 1:22  Kyaqil ntzani oky'ik tzan tponkix te aj ojetq tuq tzaj tq'uma' te Qajawil tuky'i te [Chay] aj yolil tyol oqtxi' aj txik tq'uma' ikxjani:
23236  MAT 1:23  “Jun xuj aj mina' tok ten twitz ichan owokelten tal, b'ix otzajel jun tal ichan aj owokel si' tb'i Exhwe'l aj telponx te Qtata Dios atqet quky'i'l.”
23237  MAT 1:24  Ya ma tzaj k'asik te Chep ti'j te twitzik', oqet tk'ulu' iktza'xkix ojetq tzaj tq'uma' te ángel aj tlajen Qajawil b'ix ojaw txujela' te Liy.
23238  MAT 1:25  Per k'onti'l oqet witan tuky'i'l maxkix aj titz'jik te tal, b'ix te Chep owok tsi' tb'i Jesus.
23239  MAT 2:1  Te Jesus owitz'jik tuj Belen, jun tal amaq' tuj tkwentil Judey. Tuj aj tyempji nk'ulun mandad tuq te Eródes. Ntons eb'ajpon tuj Jerusalen txq'an xjal xnaq'tzal che'w twitz ka'j, kyetz tzajnaqe' tuq tuj palaj aj ja' njakul q'ij.
23240  MAT 2:2  Kyetz oxik kcha'o' [kxol kye xjal] ikxjani: «¿Ja' atqet te k'ulul mandad kyi'j kye aj tijajil Israel, te twitzale' k'ulul mandad aj ma'tx tz'itz'jik? Qetza ma'tx xik qena te che'w twitz ka'j aj telponx ti'j tetz, ma'tx xik qena aj ja' njakul q'ij. Astilji qetza ma'tx qo'ulna tzan tqet qna'o'.»
23241  MAT 2:3  Ya ma tz'ok xhcha'o' te Eródes te twitzale' k'ulul mandad tuq tzi, tetz oje b'isun b'ix ax kyaqil kye xjal aj nkyenajan tuq tuj Jerusalen, ax kyetz oje kyeb'isun.
23242  MAT 2:4  E'ok xtxoko' kyaqil kye pal aj nim kyajwalil b'ix kyaqil kye xnaq'tzal Kawb'il, b'ix oxik xhcha'o' kyetz ja' tuq owitz'jel te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi'.
23244  MAT 2:6  “Etetz aj Belen tuj tkwentil Juda, etetz etamaq' nya'tx jun tal amaq' aj k'onti'l-wit token, tzan tpaj exol etetz ojawel jun twitzale' k'ulul mandad aj oxe'l txnaq'tza' kye aj nxjalil aj tijajil Israel.”»
23246  MAT 2:8  Yaji eb'ajxik tlajo' Belen, oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Pex waq txini b'ix intok echa'o' kyaqil ti'j te k'wa'l, b'ix oj toknoj etitza', eq'uma'tz wetz, tzan nxik wetz na'ol tetz.»
23247  MAT 2:9  Ntons kye xjal eb'ajxik iktza'x txiklen q'uma' kyetz tzan te twitzale' k'ulul mandad. B'ix te che'w aj oxik kyen, atqet tuq tb'ayon kywitz, b'ix yaji owa'let tajsik te luwar aj ja' tuq atqet te k'wa'l.
23249  MAT 2:11  Ya ma kye'ox tuj te jay, oxik kyen te k'wa'l b'ix te Liy aj tnan; yaji eb'ajqet mejlet b'ix e'okten na'ol te ne'. Ojaw kyjaqo' te kykaxh b'ix oxik kyoye' tetz oro, pom b'ix mir.
23250  MAT 2:12  Yaji otzaj q'uma' kyetz tuj jun kywitzik' tzan k'on tuq kymeltz'jik aj ja' tuq atqet te Eródes, ntons eb'ajmeltz'jik tuj kyamaq' per tuj junky b'ey.
23251  MAT 2:13  Ya aj ojetq tuq kyaj kye xnaq'tzal che'w, jun ángel tlajen Qajawil ojaw kanet tuj twitzik' te Chep, b'ix oxik tq'uma': «Pajaw, intxik awin te k'wa'l b'ix te tnan, b'ix pe'etoqik max Ejipt. Ax pe'eten tzi max oj nxik q'umal yatz junky'el, tzan tpaj te Eródes tetz owelal joyol te k'wa'l tzan tqet tkansa'.»
23253  MAT 2:15  b'ix txini ekajten max aj tkamik te Eródes. Ikxji oky'ik tzan tponkix tuq te aj ojetq tuq tq'umaj te Qajawil tuky'i te aj yolil tyol oqtxi' ikxjani: “Otzaj wuk'le' te nk'wa'al max Ejipt.”
23254  MAT 2:16  Ntons te Eródes ya ma tz'ok ten ojetq tuq qet eq'i' tzan kye xnaq'tzal che'w, ntons otzaj nim tq'oj, b'ix oxik tk'ulu' mandad tzan kyqet kansa' kye tal ichan aj man tuq kyitz'jlen jun aq'b'i qatzun kab'e' aq'b'iji tuj te amaq' Belen b'ix kyaqil kye luwar qaynin tzi, oxik tin tkwentil janik'lexi' tuq aj stzaj kyq'uma' kye xjal xnaq'tzal che'w.
23255  MAT 2:17  Ikxji oponkixi' iktza'x okaj stz'ib'a' te Jeremiy aj yolil tyol Dios oqtxi':
23256  MAT 2:18  «Twi' jun xuj oxik cha'o' tuj amaq' Rama, ajun oq'el b'ix b'is; a te Rakel b'an n'oq' tuq kyi'j tal, b'ix k'on tuq tgan tzan tjaw in tk'u'j tzan tpaj ojetq tuq kye kamik kye tal.»
23257  MAT 2:19  Per ya ma kamik te Eródes, jun ángel tlajen Qajawil ojaw kanet twitz te Chep tuj twitzik' tuj Ejipt,
23260  MAT 2:22  Per ya ma tz'ok xhcha'o' te Chep qa te Arkelaw nk'ulun mandad tuq tuj Judey tky'ixel te Eródes aj stat, te Chep otxob'lej tzan txik txini, b'ix tzan tpaj otzaj q'uma' tetz tuj twitzik' ntons oxik tuj tkwentil Galiley,
23261  MAT 2:23  b'ix opon najayon tuj jun tal amaq' tb'i Nasaret. Te ntzani oky'ik tzan tponkix tuq iktza'x okyq'umaj kye aj yolil tyol Dios oqtxi', qa [te koloyon kyi'j] “owokel q'uma'kix tuq jun aj Nasaret.”
23262  MAT 3:1  Ntons, tuj jun tyemp owul te Wa'nch Aj Swal A' npakb'an tuq tuj tkwentil Judey tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' aj ja' k'onti'l najayon.
23264  MAT 3:3  Te Wa'nch, a tetz te aj oqet tz'ib'a' ti'j b'an oqtxi' tzan te Chay aj yolil tyol Dios, oqet tz'ib'a' ti'j ikxjani: “Jun xjal opakb'ayon tuky'i nim twi' tuj jun luwar aj ky'ixk'oj tx'o'tx' aj ja' k'onti'l najayon b'ix tzi oxe'l tpakb'a' kye xjal aj okyepoyon tuky'i'l, oxe'l tq'uma' ikxjani: ‘Intqet ek'ulu' [etib'] tzan tpaj tzul te Qajawil, intjaw eky'ixpu' enab'lin tzan eten list oj tul te Qajawil.’ ”
23265  MAT 3:4  Tq'anaq te Wa'nch, k'ulu' tuq tuky'i pur xtx'otx'al stzamal kway kamey, b'ix n'ok tuq tsi' ti'j tuky'i jun tsinch pur tz'u'm, b'ix te twe' pur tuq kochi' tuky'i ta'al tze'.
23267  MAT 3:6  Njatz tuq kyq'uma' kchoj b'ix te Wa'nch njaw tuq tsi' a' kywi' tuj te Jordan A'.
23268  MAT 3:7  Per ya ma tz'ok ten te Wa'nch ky'ila'j tuq kye aj b'uch'uj Parisey b'ix kye aj b'uch'uj Sadusey nkyepon tuq tuky'i'l tzan tuq tjaw tsi' a' kywi', oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Etetz a'ix tijajil kan. ¿Ab'l oje xik q'uman etetz qa okxkoletel ti'j tq'oj Qtata Dios aj ch'inky tulni?
23271  MAT 3:10  Ch'inky tul te jwisy kyajsik kyaqil aj k'on kygan tzan tjaw kky'ixpu' kynab'lin, iktza'x tajawil jun tze', qa te tze' k'onti'l nkaj twitz, njaw xtx'emu' tuky'i ach b'ix te tze' owokex xo'o' tuj q'aq'.
23272  MAT 3:11  Wetz b'an'ax oj tjaw nsi' a' ewi' telponx ma'tx jaw eky'ixpu' enab'lin. Per yatzun te aj tzul mas yaj nwitz wetz, tetz mas nim tajwalil nwitz; wetz twitz tetz k'onti'l npon wajwalil ni iktza' jun aq'unon aj n'el tkotpi' txajab' tajaw. Tetz otzajel tsi' Txew Dios tuj etanim b'ix owelal teq'i' te nya'tx galan.
23273  MAT 3:12  Tetz [iktza'] eq'i' txpulb'il tuj tq'ab', owelal tpawa' te triw ti'j tib'en, b'ix oqtex tk'u'u' tuj tkajon, per oqtel tky'e'sa' te ky'is tuj jun q'aq' aj ni nlay qex tzaj.»
23274  MAT 3:13  Ntons te Jesus owetz tuj Galiley b'ix opon stzi' te Jordan A' tzan tuq tjaw si' a' twi' tzan Wa'nch.
23275  MAT 3:14  Tb'ay te Wa'nch k'on tuq tgan tzan tjaw tsi' a' twi' Jesus, oxik tq'uma' ikxjani: «A'in-tal wetz aj presis tzan tjaw asi' a' nwi'. ¿A'in petzun wetz ojawel nsi' a' awi'?»
23276  MAT 3:15  Per te Jesus owaj stzaq'b'e': «Tzoqpij tzan tky'ik kyaqil ikxji ajna'l, presis tzan tb'antik kyaqil tuj jun tume'l galan iktza' te Qtata Dios tgan.»
23277  MAT 3:16  Ntons ya ma jaw si' a' twi' te Jesus, tetz ojatz tuj te a' b'ix te ka'j owel jaqlik, b'ix te Jesus oxik ten te Txew Dios ikja'n tuq tqetz tajsik iktza' jun palom.
23278  MAT 3:17  Ntons oxik cha'o' twi' [te Qtata Dios] ntzaj yolin tuq tuj ka'j ikxjani: «Aj ntzani wetz nk'wa'al aj gani' nim witza' b'ix b'an nkyinchalaj ti'j.»
23279  MAT 4:1  Ntons, yaji te Jesus oxik in tzan te Txew Dios tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' aj ja' k'onti'l najayon, tzan tok ten titza' te Tajaw Choj oqtel tsi' jun preb ti'j tzan tuq tqet tz'aqik titza'.
23282  MAT 4:4  Per yaji te Jesus oxik tq'uma' tetz ikxjani: «[Tuj te Tu'jal Dios] tz'ib'ankaj ikxjani: “Nya'tx a'ox tuky'i wab'j itz'oj jun xjal sinoke ax tuky'i kyaqil aj ntyoli' te Qtata Dios.”»
23283  MAT 4:5  Yaji te Tajaw Choj oxik tin tuj [Jerusalen], te amaq' aj pawa' te Qtata Dios, b'ix ojax tin twi' te Nin Jay Nab'il Qtata Dios aj ja' mas nim twa'lkal,
23284  MAT 4:6  b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Qa yatz b'an'ax a'ich Tk'wa'al Dios, intxik axon awib' qetl, komo tz'ib'ankaj [tuj Tu'jal Dios] ikxjani: “Ochkajel tsi' tuj kyq'ab' kye ángel aj nkye'aq'unan te tetz,” b'ix “ochjawel kyin tuj kyq'ab' tzan k'on aqet tz'aqik ti'j ab'j.”»
23285  MAT 4:7  Yaji te Jesus owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Ax tz'ib'enkaj tuj Tu'jal Dios ikxjani: “K'on qet asi' tuj preb te Qtata Dios aj Awajawil.”»
23286  MAT 4:8  Yaji te Tajaw Choj oxik teq'i' twi' jun ma nim witz, b'ix oxik tyek'u' tetz kyaqil amaq' twitz tx'o'tx' b'ix kyaqil aj b'an tb'anil aj at te kyetz,
23287  MAT 4:9  b'ix oxik tq'uma' ikxjani: «Wetz oxe'l nsi' kyaqil ntzani te yatz, qa yatz ochtel mejlet nwitz b'ix okyinqtel ana'o'.»
23288  MAT 4:10  Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «¡Pax yatz Satanas! Komo te Tu'jal Dios nyolin ikxjani: “Intqet ana'o' a'ox te Qtata Dios aj Awajawil, b'ix intqet awoksla' a'ox te tetz.”»
23289  MAT 4:11  Ntons te Tajaw Choj okaj tsi' te Jesus b'ix yaji txq'an ángel eb'ajpon onel tetz.
23290  MAT 4:12  Ntons ya ma tz'ok xhcha'o' te Jesus te Wa'nch ojetq tuq qex si' tuj pres, yaji oxik tuj tkwentil Galiley.
23291  MAT 4:13  Per k'onti'l okaj najan tuj Nasaret, sinoke oxik najayon tuj Capernaúm qaynin stzi' te a' aj ja' nkyenajan kye a'e' tijajil Sabulon b'ix tijajil Nep.
23293  MAT 4:15  “Etetz aj xtx'o'otx' Sabulon b'ix etetz aj xtx'o'otx' Nep, etetz aj qaynin ti'j te nim a', etetz aj junxla' te Jordan A', tb'eyil te Galiley A', te Galiley aj ja' nkyenajan kye aj nya'tx tijajil Israel,
23296  MAT 4:18  Ntons te Jesus nb'et tuq stzi' te Galiley A', aj txik te'e' kab'e' xjal kyerman tuq kyib', jun Simon tb'i aj n'ok q'uma' tuq Xhpe'y, b'ix te junky Lexh. Kyetz kyaq'un tzyul kyiy tuq, b'ix nqex tuq ksi' te kypa tuj te a'.
23298  MAT 4:20  B'eyxnajji okaj ksi' te kypa b'ix e'ok lapet ti'j Jesus.
23300  MAT 4:22  b'ix kyetz b'eyxnajji okaj ksi' te kybark b'ix te kytat, b'ix e'ok lapet ti'j Jesus.
23301  MAT 4:23  Te Jesus nb'et tuq tuj kyaqil tkwentil Galiley, nxnaq'tzan tuq kyuj kye jay nab'il Dios tuj junjun luwarchaq. Nxik tuq tpakb'a' tpakb'alil galan ti'j titza' te Qtata Dios nkolon qi'j tzan jkaj tuj tq'ab' b'ix nkyeqet tuq tq'ana' kye xjal ti'j kyaqil kyyab'il b'ix kyaqil aj tidi' ncho'on kyetz.
23303  MAT 4:25  Ky'ila'j xjal aj tuj tkwentil Galiley b'ix tuj tkwentil Dekapl b'ix tuj amaq' Jerusalen b'ix tuj tkwentil Judey b'ix a'e' aj tuj tkwentil junky palaj te Jordan A' nkye'ok tuq lapet ti'j Jesus.
23304  MAT 5:1  Ya ma kyexik ten b'an ky'ila'j kye xjal, tetz ojax twi' te mulu'j b'ix oqet wit'let txini. Yatzun kye xjal aj nkye'ok tuq lapet ti'j, eb'aj'ok laq'chet ti'j tzan tok kcha'o'
23306  MAT 5:3  «Galanx-alo kye aj n'el kyniky' qa b'an presis te Qtata Dios te kyetz, komo a'e' kyetz okyekajel tuj tq'ab' Qtata Dios tzan kyox tuj ka'j.
23307  MAT 5:4  Galanx-alo kye aj n'ok kyen twitz xhcho'nal, komo kyetz owokel nimsa' kyk'u'j.
23308  MAT 5:5  Galanx-alo kye aj lo'ik kyk'u'j ti'j Qtata Dios b'ix nya'tx kyi'jx kyetz, komo kyetz okyk'amo'tz tuky'i Qtat kyaqil te twitz tx'o'tx' iktza'x ojetq xik tsi' tyol kyetz.
23309  MAT 5:6  Galanx-alo kye aj kygankix tzan tb'antik kyaqil tuj tume'l iktza' te Qtata Dios tgan, komo kyetz owokel kyenkix titza' [te Qtat] ok'uluyon kyaqil tuj tume'l.
23313  MAT 5:10  Galanx-alo kye aj nkyejaw lajo' tzan tpaj nkyek'ulun kyaqil tuj tume'l iktza' tgan te Qtata Dios, komo kyetz okyekajel tuj tq'ab' Qtata Dios tzan kyox tuj ka'j.
23314  MAT 5:11  Galanx-alo etetz a'ix oj etok yaso' b'ix cha'oj ejaw lajo' b'ix cha'oj tjaw kynik'o' tidi'chq nya'tx galan eti'j tzan npaj wetz b'ix nya'tx b'an'ax kyitza'.
23315  MAT 5:12  Pe'echalaj waq, pe'eten kontent tzan tpaj ek'amo'tz jun nim b'an tb'anil tuj ka'j; komo ax ikxji ejaw lajo' kye aj yolil tyol Dios oqtxi'.»
23316  MAT 5:13  «Etetz a'ix kxol kye xjal twitz ja tx'o'tx'ni, etetz a'ix iktza' te atz'an [aj nim token]; per qa te atz'an owelal tq'ab', ntons ¿titza' owokel k'ak'j junky'el? Ya k'onti'l token ch'inwt, cha owelax xo'let tzijay b'ix oqtel wab'e'.
23317  MAT 5:14  Etetz a'ix iktza' jun chk'atunal kxol kye xjal twitz ja tx'o'tx'ni. Jun amaq' aj atjax twi' jun witz, k'onti'l nb'antik tzan tkaj ewj [tzan tpaj ntxaqtxon qonik'an].
23318  MAT 5:15  B'ix ax k'onti'l n'ok qtxaqo' jun jq'anal tzan tox qsi' tjaq' jun almun; sinoke njaw si'let jawnaq tajsik jun mos tzan txik tq'anali' kyaqil kye aj ate' tuj jay.
23319  MAT 5:16  Ax ikxji etetz intok esi' enab'l tzan ek'ulun jun ek'ulb'en galan kxol kye xjal tzan txik en eti'j iktza' jun chk'atunal tuj kywitz b'ix tzan tqet kyjiq'b'a' Qtata Dios aj atjax tuj ka'j.»
23320  MAT 5:17  «K'on kxb'isun waq etetz qa wetz ma'tx kyin'ul tzan tpon nnajsa' te Kawb'il b'ix te ktz'ib'en kye aj yolil tyol Dios oqtxi'; wetz k'onti'l ma kyin'ul tzan tpon nnajsa' sinoke tzan tponkix ikxji iktza'x nyolin.
23321  MAT 5:18  Komo oxe'l nq'uma' b'an'ax etetz, aj man atqet te twitz ka'j b'ix te twitz tx'o'tx', ni jun ch'i tal letr nlay tz'el eq'i' ti'j te Kawb'il sinoke oky'el kixi' kyaqil aj tz'ib'ankaj.
23322  MAT 5:19  Astilji ab'l te aj nlay qet toksla' jun tidi' aj nyolin te Kawb'il, anke jun tidi' aj nya'tx nim, b'ix ikxji nxik txnaq'tza' kye txq'anky, tetz nlay qet jiq'b'a' tuj ka'j. Per ab'l te aj oqtel toksla' b'ix nxik txnaq'tza' kye txq'anky tzan kyk'ulun ikxji, tetz oqtel jiq'b'a' nim tuj ka'j.
23324  MAT 5:21  «Etetz oje tz'ok echa'o' te aj oxik q'uma' kye a'e' etijajil oqtxi': “K'on chkansan,” b'ix “ab'l te aj okansayon, oxe'l si' tuj il.”
23325  MAT 5:22  Per wetz oxe'l nq'uma' etetz, ab'l jun aj exol ojawel q'ojlik tuky'i junky terman, oxe'l si' tuj il. B'ix ab'l te aj owokel tyaso' junky terman, oxe'l si' tuj il tzan kye tijxjal aj at mas kyajwalil; b'ix ab'l te aj oxe'l tq'uma' “b'an kuch a'ich” te junky terman, tetz tmeres tzan txik tuj te nim q'aq' aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun.
23326  MAT 5:23  Astilji qa oj txik awin te awoyej tajsik te tz'e'sb'il b'ix otzajel tiktz'an tuj awanim jun awerman at tidi' tq'oj awi'j,
23327  MAT 5:24  ntons intkaj asi' te awoyej tzi twitz te tz'e'sb'il b'ix tb'ay pax yoliyon tuky'i'l tzan eten galan exol, b'ix yaji b'a'n tzan ameltz'jik junky'el tzan txik aq'apo' te awoyej.
23328  MAT 5:25  Qa at ab'l aj tgan tzan txik qaniyon awi'j, intok asi' ak'u'j tzan axik qanil najsb'il tuky'i'l, tzunx tuq at tyemp ajna'l, tzan k'on axik q'apo' tuj tq'ab' te pujul il, qa k'on yaji te pujul il otxe'l tq'apo' tuj tq'ab' te mulon b'ix ochtex tsi' tuj pres.
23329  MAT 5:26  Oxe'l nq'uma' b'an'ax, yatz nlay chjatz tuj te pres qa mina' tuq xhchojet kyaqil te amult.»
23332  MAT 5:29  Astilji qa te awitz ntk'ulu' tzan ajoyon choj, mejor intetz awin b'ix intex axon, mejor tzan tponaj a'ox cha jun tb'aq' awitz b'ix nya'tx tzan txik xo'o' kyaqil achi'jel tuj te luwar aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun tuj te nim q'aq'.
23333  MAT 5:30  B'ix qa te aq'ab' aj ab'anq'ab' ntk'ulu' tzan ajoyon choj, mejor intel atx'emu' b'ix intex axon, mejor tzan tponaj a'ox cha jun aq'ab' b'ix nya'tx tzan txik xo'o' kyaqil achi'jel tuj te luwar aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun tuj te nim q'aq'.»
23334  MAT 5:31  «B'ix okaj q'uma' oqtxi' ikxjani: “Ab'l aj oqtel tpawa' tib' tuky'i txu'jel, presis tzan tb'antik jun tu'jal titza'.”
23335  MAT 5:32  Per wetz oxe'l nq'uma' etetz, qa jun ichan oqtel tpawa' tib' tuky'i txu'jel b'ix qa nya'tx tzan tpaj te txu'jel nk'ajajin, cha ntk'ulu' tzan tk'ajajin. B'ix ab'l te aj owokel junan tuky'i jun aj cha oqet tpawa' tib' tuky'i tichmil, ax ikxji cha nk'ajajin.»
23336  MAT 5:33  «Ax oje tz'ok echa'o' etetz, oqtxi' oxik q'uma' kye etijajil ikxjani: “K'on xik asi' ayol tuky'i tb'i Qajawil qa nya'tx b'an'ax awitza', sinoke ak'ulu'tz kixi' kyaqil iktza'x oje xik asi' ayol tuky'i tb'i Qajawil.”
23337  MAT 5:34  Per wetz oxe'l nq'uma' etetz, k'on txik esi' eyol tuky'i tb'i nijunwt. K'on xik esi' eyol ti'j te ka'j tzan tpaj aji te twit'lel Qtata Dios,
23338  MAT 5:35  b'ix k'on xik esi' eyol ti'j te twitz tx'o'tx' tzan tpaj aji tujlb'il toq Qtata Dios. B'ix nya'tx ti'j Jerusalen tzan tpaj aji tamaq' te Qtata Dios aj twitzale' k'ulul mandad qi'j.
23339  MAT 5:36  B'ix ax k'onti'l tzan txik esi' eyol ti'j [jun stzamal] ewi', tzan tpaj etetz k'onti'l nb'antik etitza' tzan tqet esjukinsa' ni jun stzamal ewi' qatzun tzan sten q'eq etitza'ji.
23340  MAT 5:37  Ntons etetz qa a tgan tzan txik eq'uma' “o',” intxik eq'uma' cha a'ox “O'.” Qatzun tzan txik eq'uma' “nlay,” intxik eq'uma' cha a'ox “Nlay.” B'ix qa ma xik esi' eyol tuky'i tb'i jun tidi', ntons te nini cha tzajnaq ti'j te nya'tx galan.»
23341  MAT 5:38  «Etetz oje tz'ok echa'o' [oqtxi'] okaj q'uma' ikxjani: “Qa ojawetz in tb'aq' twitz jun, ax ojawetz in tb'aq' twitzky te junky; qa owelatz in twitz te' jun, ax owelatz in twitz te'ky te junky.”
23342  MAT 5:39  Per wetz oxe'l nq'uma' etetz, k'on kxjaw kaw tuky'i jun aj n'ok tk'ulu' nya'tx galan eti'j, sinoke qa at ab'l ma tz'ok joton jun eq'o'tx, ax intxik asi' junky palaj;
23344  MAT 5:41  B'ix qa otxe'l in alajwers tzan txik awiqa' jun iqtz jun kilómetr, ntons pax b'ix intxik awin te iqtz kab'e' kilómetr.
23345  MAT 5:42  Ab'l te aj otzajel tqani' jun tidi' yatz, intxik asi' tetz, b'ix k'on qet axk'ayi' te aj otzajel tqani' jun tky'ex awuky'i'l.
23346  MAT 5:43  Ax oje tz'ok echa'o' ikxjani: “Inkyqet egani' ab'l etetz b'ix inkyok etajq'oja' kye etajq'oj.”
23347  MAT 5:44  Per wetz oxe'l nq'uma' etetz, inkyqet egani' kye etajq'oj b'ix pe'exnaq'tzan kyi'j kye aj nkyejaw lajon etetz.
23348  MAT 5:45  Ikxji tzan tqet eyek'u' etetz a'ix tk'wa'al Qtata Dios aj atjax tuj ka'j, komo tetz ntk'ulu' tzan tjakul te q'ij kyajsik xjal aj nya'tx galan b'ix ax kyajsik kye xjal aj galan-e', b'ix ntzaj tsi' te jab' kyajsik kye aj nkye'okslan tetz b'ix ax kyajsik kye aj k'onti'l nkye'okslan tetz.
23349  MAT 5:46  Qa etetz nkyeqet egani' a'ox kye aj nkyeqet ganin etetz, ¿tidi' ekamb'a'tz ikxji? Komo kye xjal aj peyul chojenj [aj nya'tx tume'l nkyek'ulun] ax kyetz nkyek'ulun ikxji.
23351  MAT 5:48  Pe'ek'ulun waq etetz kyaqil tuj tume'l iktza' te Qtata Dios aj atjax tuj ka'j nk'ulun kyaqil tuj tume'l.»
23352  MAT 6:1  «K'on qet eyek'u' kywitz kye xjal te ek'ulb'en galan cha tzan etok e'e'. Qa ikxji n'ek'ulu', te Qtata Dios aj atjax tuj ka'j nlay xik tsi' etetz ch'inwt.
23353  MAT 6:2  Astilji oj etonen kyi'j kye meb'a' xjal, k'on xik epakb'a' ja'chq iktza' kye aj xmeletz' nkyk'ulu' tuj te jay nab'il Dios b'ix tuj b'ey cha tzan kyqet jiq'b'a' tzan kye xjal. Wetz oxe'l nq'uma' b'an'ax etetz, kyetz cha a'ox nini okykamb'a'tz, [nlay kyk'amoj junky tidi' tuky'i Qtata Dios].
23355  MAT 6:4  sinoke pe'ek'ulun tuj jun tume'l aj nlay tz'ok ksi' kynab'l kye txq'anky, b'ix te Qtata Dios aj nxik tka'yi' te aj nb'antik ewj, a tetz oxe'l tsi' te aj ekamb'a'tz.»
23356  MAT 6:5  «B'ix oj exnaq'tzan k'on kx'ok iktza' kye aj xmeletz', mer kygan tzan kxnaq'tzan wa'lke' tuj te jay nab'il Dios b'ix tuj kruser tzanja'x tzan kyok en tzan kye xjal. Wetz oxe'l nq'uma' b'an'ax etetz, kyetz cha a'ox nini okykamb'a'tz, [nlay kyk'amoj junky tidi' tuky'i Qtata Dios].